Arvamus: e-aruandlus ehk kuidas  kiirustamisega hea idee ära rikkuda

Taksonoomia on klassifitseerimisega tegelev teadusharu. Sõna tuleneb kreeka keelest (taxes – kord, korraldus; nomos – seadus, teadus).

Esialgselt tähendas taksonoomia ainult organismide klassifitseerimist. Viimasel ajal on moodi läinud taksonoomia mõiste laialdasem kasutamine, näiteks asjade või kontseptsioonide klassifitseerimise tähenduses. Taksonoomiat kasutatakse näiteks finantsteenuste puhul grupeerimaks börsiindekseid sektorite kaupa. Peaaegu kõike on võimalik klassifitseerida teatud taksonoomilise süsteemi kohaselt. Seega võib esineda seente taksonoomia, roomajate taksonoomia, aga ka majandusaasta aruande taksonoomia.

Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine elektroonilises keskkonnas etteantud taksonoomia kohaselt

Eestis on endiselt olemas Raamatupidamise Seadus ja seaduse alusel välja antud Raamatupidamise toimkonna juhendid, mis kokku moodustavad raamatupidamise hea tava. Raamatupidamise hea tava sätestab muuhulgas ka nõuded informatsiooni esitusviisile ja avaldamisele kuuluvale informatsioonile. Majandusaasta aruande taksonoomia tegeleb seega ainult informatsiooni esitusviisiga. Taksonoomia ei tegele raamatupidamise aruannete sisulise poolega. Taksonoomia alusel kehtestatud aruande vormid peaksid vastama raamatupidamise heale tavale. 

Juhul kui kehtestatud aruande vormid ei võimalda koostada aruannet raamatupidamise hea tava kohaselt, tekib vastuoluline situatsioon: ühelt poolt peab ettevõtja koostama raamatupidamise aastaaruande hea tava kohaselt (hea tava hõlmab ka informatsiooni esitusviisi), teiselt poolt on ainuvõimalik info esitusviis taksonoomia kohaselt kehtestatud vormide alusel.

Võrreldes varasema situatsiooniga väheneb aruande esitaja panus oluliselt aruande esitusviisi osas. Finantsaruannete esitusviis saab olema pigem Raamatupidamise toimkonna ja taksonoomia töögrupi omavaheline küsimus.

Taksonoomilised vormid on sisuliselt samasugused blanketid, mida täideti „õitsval nõukogude ajal“ ning ka veel lühikesel perioodil pärast Eesti taasiseseisvumist selle vahega, et vajalikesse lahtritesse info kirjutamisel ei ole infokandjaks mitte paber vaid lõpmatult taaskasutatavad bitid ja baidid. Paberil blankettidega võrreldes peaks olema ka see eelis, et aruandes lõplikul kujul ei esine ridu ja veerge, mis on tühjad nii aruandeaasta kui ka eelmise perioodi võrreldava info osas (praeguse versiooni puhul esineb selles osas veel probleeme).

Tänu bittidele ja baitidele saab riik aga teha väga mitmesuguseid statistilisi päringuid ja statistilist analüüsi ning avalikus sektoris saavutatakse tõenäoliselt teatavat kokkuhoidu tööjõukulude vähenemise arvelt – vähenevad riigi halduskulud. See on peamine kasu, mida saadakse taksonoomiliste vormide kasutamisest. Lisaks läheneb finantsaruannete esitamise kvaliteet keskmisele. Heade aruannete kvaliteet halveneb ja suhteliselt kehvade aruannete kvaliteet esitusviisi osas  tõenäoliselt paraneb.

Kiirustamine rikub hea asja ära

Elektrooniline aruandlus on iseenesest igati mõistlik asi, kuid see peab ka korrektselt toimima. Ma ei tahaks peatuda kehtestatud süsteemi puudustel ja vigadel detailselt, kuid neid on üsna mitmeid.

Süsteem kehtib kohustuslikuna alates 01. jaanuarist 2010, kuid näiteks Justiitsministeeriumi esindaja teatab Raamatupidamise toimkonna kodulehel, et 2010.aasta jaanuar on mõeldud „portaali stabiliseerimiseks“, mil viiakse sisse vajalikke muudatusi ja ühtlasi oodatakse kasutajatelt ettepanekuid süsteemi paremaks muutmiseks. Sisuliselt tähendab see seda, et on alanud süsteemi testimise periood.

Kummaline on aga, et testversioon, mille puudustest ka süsteemi loojad on teadlikud, on tänasel päeval kohustuslikuna kehtestatud. Maailm ei oleks kokku kukkunud, kui süsteemi kohustuslikkus oleks edasi lükatud kasvõi poole aasta võrra näiteks aruannetele, mis on koostatud 30.06.2010 või hiljem lõppevate majandusaasta aruannete kohta. Huvitav, kui näiteks kasutajad esitavad 2010.a. jaanuari jooksul 15 head ettepanekut süsteemi paremaks muutmiseks, kas siis võib oodata portaali „stabiliseerimise perioodi“ pikendamist veel ühe või mitme kuu võrra?

Tänasel päeval on meil seega puudustega süsteem, mis kehtib kohustuslikuna, kusjuures jaanuarikuu on portaali „stabiliseerimise“ kuu. Portaali „helpline“ on äärmiselt „hotline“, ühenduse saamine portaali abitelefoniga on sama tõenäoline kui võita miljon Bingo Lotoga. Küll aga on süsteemi tarbijatel vabadus osaleda seminaridel ning 3715 krooni eest saada taksonoomia töögrupi liikmetelt teada kogu tõde e-aruandluse kohta.

Siiski peab tunnustama, et võrreldes vabadussõja võidusamba või kiiruskaamerate projektiga on majandusaasta aruande taksonoomilise e-aruandluse projekt teostatud hiilgavalt. 

 

Autor: Rein Ruusalu, Lemmi Kann