Vastutus: äriühingu juhtimine töölepingu alusel

Eriti tuleb selliseid juhtumeid ette siis, kui tegevdirektor on ühtlasi äriühingu ainuosanik või –aktsionär.

On levinud arvamus, et äriühingu juhtimine ilma juhatuse liikmeks valimata annab võimaluse vältida äriseadustikust lähtuvat juhatuse liikme vastutust kohustuste rikkumise eest, milleks on näiteks juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustus, raamatupidamise korraldamise kohustus, pankrotiavalduse esitamise kohustus jms.

Tegelikkuses tuleb aga arvestada sellega, et töölepingu seadus ja võlaõigusseadus võimaldavad oma abstraktsuses läheneda igale töö- või muu käsunduslepingu alusel tegutsevale isikule individuaalselt, võttes arvesse iga konkreetse tegevuse eripära. Nii töölepingu seadus kui võlaõigusseadus sätestavad töötajale ja käsundisaajale kohustuse tegutseda tööandjale või muule käsundiandjale lojaalselt ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega, mis on ka äriühingu juhatuse liikme põhikohustused. Tegutseda tuleb alati oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt, pidades silmas äriühingu kasu.

Töölepingu seaduse kohaselt määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, töötaja töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet ja ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks. Sellest tuleneb, et kui töötaja on sõlminud töölepingu äriühingu juhtimiseks, milleks tööleping ei ole küll põhimõtteliselt mõeldud, tuleb tema tegevust hinnata lähtudes äriühingu juhile tavapäraselt esitatavatest nõuetest, võttes arvesse konkreetse äriühingu majandustegevust ja eesmärke.

Ühtlasi tõusetub sellise töölepingu sõlmimisel küsimus, kas lepingut tuleks tõlgendada pigem juhatuse liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud käsunduslepinguna, kuigi vormiliselt on tegemist töölepinguga. Sellise käsunduslepingu puhul kehtivad käsundisaajast juhi suhtes samuti mitmed juhatuse liikmena tegutsemisele omased nõuded, mille rikkumise korral kaasneb juhile ka vastutus.

Töölepingu alusel tegutsevale juhile säilib erinevalt muu käsunduslepingu alusel tegutsevast juhist või ka juhatuse liikmeks valitud isikust võimalus vältida vastutust väitega, et ta pole rikkumises süüdi. Seda põhjusel, et vastavalt töölepingu seadusele on töötaja töölepinguline vastutus endiselt süüpõhimõttel rajanev. See tähendab, et töötaja vastutuseks tuleb kindlaks teha vähemalt töötaja hooletus ehk tsiviilkäibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

Samas on süüküsimus alati lahendatav vastutuse kindlakstegemise viimasel tasandil, millele eelnevalt peab juba olema tuvastatud kohustuse rikkumine. Kui kohustuse rikkumine on seotud juhile omaste hoolsusnõuete mittetäitmisega, on hoolsuskohustuse rikkumise tõendamisega oluliselt lihtsustatud ka süü tõendamist, sest süü tuvastamise osas on samuti aluseks juba ülalkäsitletud töötaja hoolsuse määr.

Kokkuvõttes on oluline arvestada sellega, et töölepingu või muu käsunduslepingu alusel tegutsev juht võib vastutada äriühingu huvide kahjustamise eest samamoodi nagu juhatuse liige. Töölepingu seadusega sätestatud töötaja tagatised ei ole kehtestatud selleks, et äriühingu juhatuse liige võiks vastutamata tegutseda äriühingule kahjulikul viisil, kahjustades samaaegselt ka äriühingu võlausaldajate huve.

Sarnaselt äriseadustikule on ka töölepingu seadusesse sisse viidud regulatsioon, mille kohaselt töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada pankrotihaldur.

Autor: Lemmi Kann, Tambet Toomela