Maksud – Quo Vadis?

Maksumuudatused 2010. aastal   

* Tulumaksumäära järk-järguline alandamine peatatakse. Maksumäär jääb edaspidi 2009. aasta tasemele, s.o füüsilistele isikutele 21% ja juriidiliste isikutele 21/79.    * Peatatakse ka füüsiliste isikute maksuvaba tulu järk-järguline tõstmine. Maksuvaba tulu suurus jääb samuti 2009. aasta tasemele, s.o 27 000 krooni.    * Käibemaksuseadusesse võetakse üle käibemaksudirektiivi muudatused. Esiteks puudutavad muudatused teenuse käibe tekkimise koha määratlemist. Kui kehtiva seaduse kohaselt on teenuse käibe tekkimise koha määramise põhireegel, et käive tekib teenuse osutaja asukohas, siis alates 1. jaanuarist 2010 on põhireegliks teise EL-i liikmesriigi maksukohustuslasele ja ühendusevälise riigi ettevõtjale osutatavate teenuste puhul teenuse saaja asukoht. Lisaks muutub mitteresidentidele käibemaksu tagastamise ja ühendusesisese käibe aruandluse kord.

Aktsiisikaupadega tehtavate maksupettuste vältimise eesmärgil maksustatakse sarnaselt tollilao ja maksulaoga aktsiisilaosisesed tehingud 0%lise käibemaksumääraga senise 18%lise määra asemel ning lisatakse seadusesse maksuhaldurile võimalus aktsiisikauba käitlejalt nõuda tagatist, kui on alust arvata, et maksukohustus jäetakse täitmata.

Maksud kohtupraktikas

4. novembril 2009. a tegi Riigikohus sarnased otsused kahes Hansapanga aktsiate Swedbankile võõrandamise kaasuses (3-3-1-52-09 ja 3-3-1-59-09). Lühidalt oli vaidlusküsimus selles, kas vahetult enne aktsiate Swedbank’ile müümist füüsilise isiku poolt aktsiate oma kontrolli all olevale äriühingule üleandmine on maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või on sellel tehingul ka majanduslik sisu.Teatavasti oleksid füüsilised isikud aktsiad otse Swedbank’ile võõrandades pidanud tehingult kohe tulumaksu maksma, kuid äriühingu kaudu aktsiaid võõrandades saab tulumaksu tasumise lükata momendini, millal aktsiate müügist saadu äriühingust kasumina välja võetakse.

Kohus analüüsis oma otsustes eelkõige, kas sellistele tehingutele saab kohaldada maksukorralduse seaduse §-i 84, mis sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Oma analüüsis kordab kohus juba Sylvesteri asjas (3-3-1-23-09) väljaöeldud seisukohta, et maksumaksjal peab olema vabadus teha tema poolt valitud toiminguid, arvestades muu hulgas maksunduslike kaalutlustega, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus. Lisatakse veel, et maksumaksja võib teha valikuid, mis on ajendatud maksukulude kokkuhoiu kavatsusest, ning puudub kohustus tegeleda äritegevusega selliselt, et riigi maksutulu oleks võimalikult suur. Seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab tema majandustegevuse tegelikule sisule ja ei ole moonutatud ning järgitakse maksuseadusi.

Riigikohtu lahenditest selgub, et kohus peab oluliseks eelkõige juriidilist vormi, mil viisil aktsiad äriühingule üle antakse. Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 10 kohaselt ei maksustata tulumaksuga tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel. Kuna mõlemas lahendatavas juhtumis olid Hansapanga aktsiate omanikud teinud nende aktsiatega äriühingutesse mitterahalise sissemakse, siis leidis kohus, et nendel tehingutel on juriidilisele vormile vastav majanduslik sisu. Seega, mitterahalise sissemakse tegemist, erinevalt aktsiate müügist, ei saa seaduses otseselt sätestatud maksuvabastuse tõttu pidada kuritarvituseks.

Riigikohus jättis päev pärast käsitletud otsuste tegemist menetlusse

võtmata vaidluse, kus Hansapanga aktsiad olid maksumaksja kontrolli allolevale äriühingule võõrandatud pensionifondi loomise lepingu alusel.Hansapanga aktsiate müügilepingu alusel oma äriühingule üleandmise vaidlusjäeti menetlusse võtmata käesoleva aasta juunis. Mõlemas asjas jäid seegajõusse ringkonnakohtu otsused, millega jäeti maksumaksjate kaebused Maksu-ja Tolliameti vastu rahuldamata.

Eelnevast on võimalik järeldada, et edaspidi on füüsilistel isikutel

võimalik endale kuuluvate aktsiate müügilt tulumaksu vältida nii, et samadaktsiad antakse enne müüki mitterahalise sissemakse teel enda kontrolliall olevale äriühingule. Aktsiate müümine ning muud võimalikud viisidnende äriühingule üleandmisel maksukohustusest ei vabasta.

Riigikohtu poolne aktsiatega tehtud mitterahalise sissemakse ja muude

võõrandamise viiside erinev kohtlemine tundub siiski äärmiselt küsitav. §84 järgi peab tehingutele ja toimingutele kohaldama tingimusi, misvastavad nende tegelikule majanduslikule sisule. Analoogsetes olukordadeson mitterahalise sissemakse, müügi ja muude võõrandamise viiside erinevusjust tehingute juriidilises vormis. Majandusliku sisu poolest on need(tehtuna füüsilise isiku ja tema kontrolli all oleva äriühingu vahel)samaväärsed.

Järelikult peaks neid ühetaolise maksustamise põhimõtte

kohaselt ka ühtemoodi maksustama. Samas ei ole kohus seda seni veel ühegilahendiga kinnitanud.

Artikkel ilmus advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous detsembri uudiskirjas.

Autor: Lemmi Kann, Marek Herm