Kes on seadusandja elukaaslane?

Veebiportaalis raamatupidaja.ee ilmus 16.10.2009 artikkel “Ministeerium: maksuhaldurilt elukaaslase tuvastamise juhendit oodata ei maksa”. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Margit Aav kommenteerib selles artiklis tulumaksuseaduse § 8 kavandatavaid muudatusi.

Lühidalt öeldes käib jutt sellest, et siiamaani on seotud isiku definitsioon esitatud ammendava loeteluna, aga edaspidi tahetakse see loetelu teha lahtiseks ning lisada abikaasade kõrvale seotud isikutena ka näiteks elukaaslased.

Tsitaat artiklist:

Samas on erinevalt paljudest teistest riikidest sisustatud seotud isikute mõistet siiani kinnise loeteluga, mis reaalses elus on tekitanud ebakindlust nii maksumaksjale kui ka maksuhaldurile. Ebakindlust maksumaksjale just seetõttu, et maksustamisel puudub loogika.

Näiteks on seotud küll kaks äriühingut, mille omanikeks on abikaasad, kes omavahel juba aastaid suhelnud pole, aga samas pole seotud äriühingud, mille omanikeks on päevast päeva koos elavad elukaaslased. Maksuhalduril on tehingute kontrollimisel raske vaadata mööda sisust ning lähtuda vaid vormist.

Seadusandjana peame oluliseks just sisust lähtumist ja seetõttu loetakse seadusemuudatuse kohaselt isikud seotuks, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Tulumaksuseadusesse jääv loetelu kirjeldab pigem sagedamini esinevaid seotud isikute juhtumeid ning näidisloetellu lisatud elukaaslane on vaid üks ühise majandusliku huvi kaudu seotuse tekkimise võimalus.

Küsisime igaks juhuks Rahandusministeeriumist järele, kas ka ministeeriumi ametlik seisukoht on, et nende töötajad nimetavad ennast seadusandjaks. Saime kirjale järgmise vastuse.

Vastuseks teie selgitustaotlusele nõustume, et artiklis kasutatud sõna ,,seadusandja“ polnud korrektne, õige väljend oleks olnud ,,eelnõu koostaja". Loodetavasti ei kahanda sõnavääratus siiski kommentaari sisulist väärtust ning selgitas selgelt ja arusaadavalt Rahandusministeeriumi seisukohti.

Tuleb tunnistada, et olles kursis sellega, kas, kui palju ja kuidas lisatakse maksuseaduste eelnõude menetlemisel Riigikogus muudatusi, ei ole minu arvates küll tegemist sõnavääratusega. Loomulikult teevad seadusi ametnikud ja Riigikogu asi on neid tembeldada. Ainult poliitilise korrektsuse huvides ei ole tõesti viisakas seda välja öelda. Hea küll, unustas, mis siis.

Mis aga puudutab kommentaari sisulist väärtust, siis pean küll Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajat kurvastama.

Seisukohad ei olnud selged ega arusaadavad. Väidetavalt puudub praeguses seaduses loogika. Muudatuse kohaselt säilib kogu praegune loetelu ning lisaks jäetakse võimalus lugeda seotud isikuteks veel ka neid, keda loetelus nimetatud ei ole. See tähendab, et isikud, kes sisuliselt seotud ei ole, jäävad seaduse mõttes ikka seotuks ning isikud, kes on sisuliselt seotud, on ka seotud isikud.Loogika missugune. Ehk siis järjekordne näide sellest, kuidas rakendatakse maksuõiguse põhimõtteid ? vastavalt vajadusele kas vorm või sisu, peaasi, et saaks makse juurde määrata.

Kuid see ei ole veel kõik. Elukaaslase küsimus ei ole probleem mitte ainult maksuõiguses. Hiljuti kirjutas Eesti Päevaleht sellest, et Afganistanis hukkunud Eesti sõduri elukaaslane jäi ilma hüvitisest, sest kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt makstakse kaitseväelase hukkumise korral hüvitist ainult perekonnaliikmetele, mitte aga elukaaslasele.

Kaitseministeerium algatas seaduseelnõu, millega soovitakse anda igale kaitseväelasele endale õigus määrata isik, kellele tema surma korral hüvitis maksta, umbes samamoodi, nagu näiteks elukindlustuslepingutes nimetatakse soodustatud isik.

Nagu leheloost selgub, ei olnud kõik ametnikud sellise muudatusega sugugi nõus, vaid nõudsid, et “kord peab majas” olema ja kaitseväelaste elukaaslased ei saa enne mingit hüvitist, kui on läbi viidud perekonnaõiguse reform, mis reguleeriks täpselt registreerimata abielust tekkivad partnerlussuhted.Tõsi küll, Rahandusministeerium oli selles asjas veidi järjekindlam ja toetas elukaaslasele hüvitise maksmise võimalust, kuigi mitte sellisel kujul, nagu seda eelnõus sooviti teha.

Nii et kui seadusandja (vabandust, ametnike) mõttemaailmast kokkuvõte teha, siis see oleks järgmine - kui riik tahab raha saada, siis pole vahet, kas keegi on abielus või mitte. Kui riik peab raha andma, siis on sellel aga väga suur vahe. EML ajakirjas MaksuMaksja nr 11, 2009.

Loogiline?Artikkel ilmus

Autor: Lemmi Kann, Lasse Lehis